neljapäev, 23. november 2017

Ettelugemispäev

20. oktoobril tähistasime juba traditsiooniks muutunud üleeestilist ettelugemispäeva. Sel puhul külastasid raamatukogu Torma kooli 1-4. klassi õpilased. Lugesime Andrus Kivirähki raamatuid ja kooliteemalisi anekdoote ajakirjast Täheke. Mõlemad tekitasid palju elevust. Lapsed said ka ise üksteisele ette lugeda. Piltidel Torma kooli 1. klassi õpilased.





neljapäev, 2. november 2017

Näitus raamatukogus

Torma raamatukogus on praegu võimalik tutvuda Torma C. R. Jakobsoni nim põhikooli ja sama kooli all töötava Linnutaja lasteaia laste loominguga.










kolmapäev, 1. november 2017

Külas Andrus Kivirähk

30. oktoobril toimus Torma Rahvamajas kohtumine kirjanik Andrus Kivirähkiga. Kohal olid tulnud Linnutaja lasteaia 6-aastased lapsed, Torma Põhikooli 1.-6. ja 9. klassi õpilased, ka paljud õpetajad.
Kirjanik rääkis oma kirjutatud raamatutest ja Lotte-multifilmist, luges ette raamatust Kaka ja kevad ning vastas arvukatele küsimustele. Kõige lõpuks jagas ta autogramme. Paljud lapsed olid kodunt kaasa võtnud kirjaniku raamatuid. Kellel neid ei olnud, said autogrammi käsivarrele. Oli huvitav ja meeleolukas kohtumine.












teisipäev, 26. september 2017

Raamatukogutöötajad külastasid Võtikvere raamatuküla

Jõgeva maakonna raamatukogude töötajate sügisene õppereis tõi seekord Jõgevale, Kuremaale, Laiusele, Rääbisele, Sadalasse, Torma, Võtikverre ja Voorele. Kõik need kohad on rikkad sealt pärit või nende paikadega seotud kirjarahva poolest. Ka ilm soosis meid, tehes õues jalutamise meeldivaks.
Tormast on pärit aastal 1843.a. sündinud ärkamisaja jutukirjanik ja koolmeister Jakob Pärn ja tuntuim eesti rahvusliku ärkamisaja tegelane C. R. Jakobson. J. Pärna sünnikodu on endises Tormakülas (praegu Liikatku) Lahvardi talus, mis on koos tema vanematega sisse kirjutatud ka jutustusse "Oma tuba, oma luba".  Jakob Pärn ja C. R. Jakobson olid lapsepõlvesõbrad, võib-olla seetõttu õppisid mõlemad  koolmeistriteks. Jakobson pidi pärast konflikti kohaliku mõisniku Liphardiga 1862,a. Tormast lahkuma ja sai tuule tiibadesse Peterburgis. Hiljem andis ta välja koolilugemiku, mis sai väga tuntuks rahva hulgas. Täielikult sai Jakobson oma rahvuslikku meelsust  avaldada ajalehe "Sakala" kaudu.
Tormas Friedenthali mõisas on üles kasvanud tuntud estofiil, arst ja kirjanik Georg Julius von Schultz, kirjanikunimega dr Bertram. Mälestused lapsepõlveaastatest Friedenthalis saatsid teda terve elu, tihti külastas ta oma ema, kes elas oma elu lõpuni Rahuorus. Läbisõitudel suhtles ta ka kohalikega, aidates näiteks Adam Jakobsonil orkestri jaoks pille muretseda. Pikemalt peatus Schultz-Bertram Friedenthalis aastatel 1862-1864, kui ta rajas sinna ka silmakliiniku ja ravis ümbruskonna silmahaigeid. Hiljem kirjutas ta ka Torma kihelkonnast lähtuva teose Wagien(v. a.1868), kus kirjeldab kohalikku elu-olu, loodust ja folkloori. Oma elu lõpus, kui ta viibis haigena Euroopas, tundis ta koduigatsust ja soovis jõuda veel viimast korda armsasse kodumõisa.
Tormast edasi viis meie tee hubasesse Võtikvere külla, kus sellel aastal peeti juba 18. korda augustikuus raamatupidu. Kohtusime raamatuküla idee autori ja edasiarendaja Imbi Pajuga vana metskonnahoone juures, mis juba varsti 20 aastat on külamaja. Sealsamas õues toimusid esimesed raamatuküla üritused, mis nüüdseks on kolinud alla orgu: mõisapargi varjulisse rüppe. Sellel päeval kui meie Võtikveret külastasime, oli eelmise nädala torm murdnud mõned kõrged lehised ja kukutanud need otse pargi paviljonile. Aga see ei olevat esimest korda nii ja alati on paviljon taastatud õigeks ajaks. Tore oli näha, et elu Võtikvere külas pole hääbunud.
Võtikverest võttis buss taas tee Torma poole, meid ootas Voore ja lood sealt pärit Mati Undist.