kolmapäev, 9. detsember 2015

neljapäev, 12. november 2015

Enim laenutatud


2015. aastal enim laenutatud raamatud Torma raamatukogus:

1. Ühe äpardi päevik                             
2. Ei jäta elamata
3. Klassikokkutulek Kassaris
4. Elu läheb edasi
5. Tuulekülv
6. Tüdruk mäelt
7. Kodu mere ääres                                                                 
8. Verevermed
9. Sipsik
10. Hamish Macbetchi jõulud                                                   

       

kolmapäev, 4. november 2015

9.-15. nov: Põhjamaade kirjandusnädal

Esmaspäeval, 9. nov. kl 17 toimub Torma Raamatukogus



Pildiotsingu hingedepäev tulemus

Õhtuhämaruses ettelugemine:


valitud tekste loeb Luule Lehemets


Kaetud kohvilaud. Olete oodatud!


teisipäev, 3. november 2015

teisipäev, 13. oktoober 2015

Raamatukogupäevad "Kohtume raamatukogus": 20.-30. okt

Torma raamatukogus:

* 20. okt  algusega kl 12 Ettelugemispäev lastele

*  27. okt Tuntud inimene raamatukogus: soovitab ja laenutab Torma valla lastekaitsespetsialist Eha Vesiko

*  Raamatunäitus "Muusika köidab"

neljapäev, 8. oktoober 2015

Uus kirjandus oktoobris

Täiusliku lause surm
1. Homes, Amy M. Antagu meile andeks
2. Hart, Megan  Asjad nii kallid ja haprad
3. Eesti kaunis kodu 2015
4. Kubica, Mary Hea tüdruk
5. Ilves, Evelin  Kirju
6. Tinnuri, Urve  Koprapoiss Kaur läheb kooli
7. Laur, Märt  Lahustumine
8. Jaaks, Piret  Linnalegend
9. Ross, Tony  Ma ei taha, ei taha!
10. Ross, Tony  Ma tahan, ma tahan!
11. Kõnnussaar, Tiia Martti läheb kooli;
See, mis ei tapa12. Sabolotny, Mare  Mida silm ei seleta
13. Salumaa, Asta  Midagi igavest pole olemas
14. Laansalu, Ester  Minu Kreeka
15. Kangur, Riina  Minu Nizza
16. Zilmer, Mihkel  Normaalne söömine
17. Oblikas, Aivo  Nõuandeid koeraomanikule
18. Beigbeder, Frederic  Oona ja Salinger
19. Tigane, Leida  Palun seda härrat...
20. Hellsten, Tommy  Peatu- oled juba kohal
21. Ivanov, Andrei  Rasmus Hanseni kirjutuskera
22. Lagercrantz, David  See, mis ei tapa
23. Heyer, George  Talumatu lord
Üksildane naine on ohtlik naine24. Mayes, Frances  Toscana päikese all
25. Sigurdardottir, Yrsa  Tuhk
26. Vincenzi, Penny  Täiuslik pärand 1. osa
27. Raud, Rein  Täiusliku lause surm
28. Robards, Karen  Viimane ohver
29. Gabaldon, D. Võõramaalane-2. rmt-2. osa
30. Sepp, Ene  Väike roosa pilet paradiisi
31. Raudla, Heiki  Õpetaja Albert
32. Essbaum, Jill Alexander  Üksildane naine on ohtlik naine



Jõgeva maakonna teistesse raamatukogudesse tellitud raamatutega on võimalik tutvuda RIKSWEBis



teisipäev, 15. september 2015

Lugemissoovitus: Minu Eesti 3


Minu Eesti 3

Välismaalane Eestimaa pinnal.. ja püüab elada sama elu, mida meiegi, põliselanikud. See polegi nii kerge. Samas näeb ta mujalt tulnuna Eesti elu ja inimesi hoopis värskema pilguga. Natuke meenutab ta Hercule Poirot`d Agatha Christie romaanides, kes alailma sekeldustesse satub, aga siiski alati rõõmsameelne ja viisakas on. Elu Eestis on 25 aasta jooksul palju muutunud, paljud asjad on aga jätkuvalt samad: nagu näiteks ahjukütmine talvel, sügisene kartulivõtt, võitlus hiirte-rottidega. Lugedes sellest, kuidas üritab hakkama saada oma igapäevaeluga Eestis üks Ameerikas (arvatavasti) palju lihtsama eluga harjunud mees koos perega, elustub endagi meeltes-mälestustes midagi. Avaneb uusi mäluaknaid, mis avavad omakorda uusi... Uskumatu, palju inimene mäletab ja endaga kaasas veab. Ja nii mõnigi mälestus omandab juba uue, varasemaga võrreldes erilisema varjundi.Meie elus on ka palju asju, millega oleme harjunud, kuigi ei tohiks ega peaks. See lokkav alkoholism meie igapäevaelus ja kõik, mis sellega kaasas käib. Ehk peaks ühiskond midagi muutma?
Ajavahemik, millest raamatus räägitakse, on üsna pikk ja tõmbab  tagasi juba unustatud sündmused, nagu pronksiöö, mida justkui polekski olnud. Kahjuks tõdesin minagi, et ei püüdnudki mõista neid inimesi, kes tol ööl märatsesid. Eestlased ja venelased elavad siiani erinevates maailmates.
Ja eks me tee kõik ju lõppude lõppuks vigu, keegi pole eksimatu. Raamatu alapealkiri "Mis juhtus?"toob valgust ka sellesse öösse, mis väikse skandaali üles keerutas ja lõppes Petronede lahkumisega aastaks Ameerikasse. Hea, kui on , kuhu minna. Paljudel pole seda võimalust ja peavad hakkama saama siin ja praegu. Aga inimesed on erinevad, osadele väga meeldib reisimine-kolimine, teised elavad terve elu ühe koha peal.
Siiski on hea, et Petroned jäädavalt Eestimaa tolmu jalgelt ei pühkinud ja jätkuvalt märkmeid teevad meie igapäevaelu kohta. See annab ka meile -eestlastele võimaluse mõningaid asju  nn teise nurga pealt näha ja osa saada  Justin Petrone humoorikast maailmatajust.

neljapäev, 28. mai 2015

Uus kirjandus mais

Saabus järjekordne saadetis uudiskirjandust: nimekirjas koos annetatud-kingitud raamatutega.

http://riks.microlink.ee/index.asp?action=119&lib=20


         

neljapäev, 21. mai 2015

Raamatusoovitus

Kazuo Ishiguro "Ära lase mul minna"



"Praegu kolmekümne ühe aastane Kathy elas lapsena Hailshamis, kaunis Inglise maakohas asunud erakoolis, kus lapsed olid välismaailmast eraldatud. Neid kasvatati teadmises, et nad on erilised ja et nende hea tervis on ülitähtis nii neile endile kui ühiskonnale, kuhu nad lõpuks hakkavad kuuluma. Kathy on ammu lakanud mõtlemast sellele idüllilisele minevikule, aga kui kaks sõpra Hailshami kooliaastaist ta ellu tagasi tulevad, loobub ta mälestuste vastu tõrkumast."

Mis eristab neid internaatkooli lapsi tavalistest? Mis toimub nende mõttemaailmas, kuidas kavandavad oma elu?
Ajapikku hakkab selguma, et kõigi nende elus on mingi saladus, nad ei tea oma minevikust ega aima tulevikku. 
Nad on vajalikud teatud tingimustel ja peavad tingimusteta lahkuma, kui tuleb aeg. 
Ometi ei erine nende elu oluliselt tavalist inimeste omast ja neile on omane kõik "inimlik".

teisipäev, 12. mai 2015

Hea lasteraamat: milline see on?


Eesti Lastekirjanduse keskus soovitab:

http://www.elk.ee/?cat=8

2. aprillil, lastekirjanduse päeva puhul toimus raamatukogus kirjanduslik viktoriin 1.-4. klassi õpilastele.
Piltidel 2. klass.







esmaspäev, 30. märts 2015

Jutuvestmispäeval päevakeskuses

20. märtsil oli ülemaailmne jutuvestmispäev, millega tähistati ühtlasi ka talve lõppu ja kevade algust. Sel aastal olime sel päeval koos Torma valla päevakeskuse rahvaga hubases vestlusringis. Tuletasime meelde Torma ümbrusega seotud legende ja Kalevipoja-lugusid: "Kividega kuke vastu", "Kuidas Kalevipoeg Venemaalt laudu toomas käis" jt. Innal tuli meelde, et Sadala lähedal Luusika soos on Kalevipoja heinakaared ja luisukivi. Kuna sel aastal oli jutuvestmise teema "Soovid", siis lasime jutukera veerema koos igaühe isikliku sooviga midagi oma elus või maailmas muuta või uuendada. Eelkõige soovisime seda, et elu oleks turvaline ja meie kohal rahulik taevas.
Lisaks soovime, et elu pisitasa aineliselt paremaks läheks. Lõpetuseks kaeti toidulaud ja sõime kõhud täis ühiselt valmiskeedetud maitsvast lõunaeinest.

Pildil: Päevakeskuse pere ja külalised jutuvestmispäeval.


kolmapäev, 4. märts 2015

150 aastat eesti kirjandusklassiku sünnist:

Eduard Vilde (1865-1933)

Eesti esimene kutseline kirjanik Eduard Vilde on sündinud 4. märtsil 1865  Virumaal mõisateenijate pojana. Õppis Tallinnas, lahkus 1882 Tallinna kreiskoolist seda lõpetamata. Läks 1883 tööle ajalehe J. Järve ajalehe  "Virulane" toimetusse. Kirjutas sel ajal oma esimesed põnevusjutud, mis avaldati mõni aasta hiljem eraldi raamatutena ( "Teravad nooled" 1885, "Musta mantliga mees" 1886). Töötas mitmel pool Tallinnas ja Tartus ajalehtede juures ja avaldas järjest põnevus- ja naljajutte. Sajandivahetuseks oli Vildest saanud konkurentsitult populaarseim jutukirjanik Eestis. 

1889 sõitis Vilde Eestist ära, töötas ajakirjanikuna Riias, Berliinis ja Moskvas ning taas Tallinnas ja Tartus. Liitus Saksamaal sotsiaaldemokraatliku parteiga ja võttis Eestis aktiivselt osa 1905. aasta revolutsioonist. Oli selle järel sunnitud minema pagulusse, elas mitmel pool Euroopas, reisis Ameerikasse ja lõpuks jäi pikemalt peatuma Kopenhaagenisse. 

1917 avanes  Vildele taas võimalus tulla tagasi Eestisse. Ta asus Eesti Vabariigidiplomaatilisse teenistusse ja oli 1919-1920 EV saadik Berliinis. Seejärel jäi Vilde vabakutseliseks kirjanikuks. Vilde suri 16. dets 1933 Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule. Tema viimases elukohas Kadriorus on avatud E. Vilde majamuuseum. 

Vilde on olnud väga viljakas romaani- ja novellikirjanik, kelle 1896 ilmunud teost "Külmale maale!" loetakse eesti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde tähtsamate tööde hulka kuulub kuulub ajalooline triloogia, mille romaanides "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1908) kujutatakse eesti rahva elu ja võitlusi 19. sajandi teisel poolel. Tähtsamate romaanide hulka kuuluvad veel "Mäeküla piimamees" (1916) ja "Lunastus" (1908) ning suur hulk novelle, kus käsitletakse naiste emantsipatsiooni, seksuaalmoraali ja saksa mõisnike rõhumise teemasid. 

Vilde kolmest näidendist kuuluvad eesti näitekirjanduse kullafondi psühholoogiline draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913) . Neid lavastatakse tänini ja mõlemast on tehtud ka telefilmid. Vilde loomingut on väljaantud sarjadena "Teoseid" ja "Kogutud teosed" ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. 
 ALLIKAD
Friedebert Tuglas, Eduard Vilde ja Ernst Peterson. - Noor-Eesti III, 1909, lk 113-209. Villem Alttoa, Eduard Vilde sõnameistrina: monograafia. Tallinn,  1973. 

Eduard Vilde teosed e-kataloogis EsterSirje Olesk

kolmapäev, 25. veebruar 2015

Eesti Kultuurkapitali 2014. a kirjanduse aastaauhindade nominendid:

Torma raamatukogus praegu olemas:

PROOSA

See ei ole eriti rahustava toimega raamat, tuletades sulle aina meelde, et iga hetk, ka siis, kui kulged oma steriilses autosalongis või osaled rutiinses seltskonnarituaalis, võib sind tabada midagi ehmatavat. Korraga praguneb turvaliseks mõeldud reaalsuse sile ja hooldatud nahk, paljastades toore liha ja vere, sädemest tõuseb leek. Frustreeritud literaat tungib käepäraste relvadega kallale BMW juhile, eksalteeritud mõisaproua ründab mõisa esinema tulnud pianisti. Paljastub kirjandusfestivalide lihalik ja orgiastiline külg. Muuhulgas sisaldab raamat ka jutu „Atropose Opel Meriva“, mis võitis 2014. aastal Tuglase novelliauhinna.

Ma olen elusTunnustatud kirjaniku Jani Kausi viies romaan, autori kõige komplekssem lugu, mis liigub läbi kolme põlvkonna 20. sajandi rahutust keskpaigast tänapäevani välja. Suur osa romaani tegevusest leiab aset fiktiivsel Tarurootsi poolsaarel, kus okupatsiooni ajal tegutses mesindussovhoos ja puhkasid julgeolekutöötajad ning kus pärast taasiseisvumist inimtegevus üheksavägiste ja kikkaputkede ees vaikselt taandub. Poolsaare maade vastu hakkab huvi tundma geneetiliselt muundatud ravimtaimi tootev suurfirma, mille üks kummaline töötaja peidab ennast Tarurootsi puhkemajaks muudetud vanas jaamahoones. Nii rullub lahti kihiline lugu kohavaimust, maast ja merest, isadest ja poegadest, juhuslikkusest ja tähenduslikkusest, hingedest ja masinatest, naistest ja meestest, meest ja lilledest, surmast ja surematusest, poliitilisest manipulatsioonist

LUULE

Kui kivid olid veel pehmedKui kivid olid veel pehmed,
hakkas rahvas jutustama lugusid.
Mina rääkisin. Istusin kivil
ja kõnelesin, kivi jättis meelde
minu sõnad, kivi jättis kõrva
minu hääle, kivi jättis alles
minu istumise, kannikate
kaunimad kausid, kivi jättis kohale
mu olemise.
Kivi jättis kivi juurde minu jutu.

NÄITEKIRJANDUS
Autorid ning lavastajad Mari-Liis Lill ja Paavo Piik intervjueerisid 2013. aasta suvel paarikümmet inimest, kes olid valmis jagama oma lugusid depressioonist ja tervenemisest. Selle teema juurde jõudsid autorid oma sõprade kaudu, küsitletute hulgas on aga noori ja vanu, üksikuid ja pereinimesi, jõukaid ja vaeseid, eestlasi ja venelasi. 
Mari-Liis Lill on Eesti Draamateatri näitleja, Paavo Piik Tallinna Linnateatri dramaturg-lavastaja. Lavastused sündisid kahe teatri koostöös. „Varesele valu…“ esietendus Eesti Draamateatris ja „Harakale haigus…“ Tallinna Linnateatris 15. märtsil 2014. Lavastused ja nende aluseks olnud intervjuud toovad meieni lood Eesti inimestest, kes on isiklikult kokku puutunud depressiooniga. Mis seda põhjustab ja ennekõike – kuidas depressioonist võitu saadakse, ehk kuidas „…meie laps saab terveks“. Lisaks lavastustes kõlanud tekstidele on raamatus avaldatud veel viis ettevalmistuste käigus tehtud intervjuud.
VABAAUHIND
SEALPOOL SOOD piltMõni kant on lugudest tulvil. Viljandit ääristab soine ala. Teispool seda muutub elulaad ja tunnetus. See raamat on maastikule joonistatud vaimne kaart, milles kohtuvad eri ajalookihid, „haiged“ ja „terved“, lapsepõlv ja ammused elud, leitu ja nähtu, Isalt saadud aju ja Ema rinnapiim, Jämejala ja Paalalinn.

Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel? Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab? Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid” sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest. Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.
LASTEKIRJANDUS
Lennujaama lutikad ei anna allaLutikas Ludvig elab perega lennujaamas laiska ja lõbusat elu, kui ühel päeval saabub majja puhtusekontroll ja lennujaama ähvardab sulgemine. Allaandmine pole muidugi lutikate stiil – aeg on olla kaval ja tegutseda! Koos teiste lennujaamas elavate sitikatega algavad seiklused, et ühine kodu päästa. See on lugu julgusest ja üheskoos tegutsemise jõust, kus saab ka nalja, pauku ja moosipalle! Lõbusad pildid joonistas raamatule multikakunstnik Kaspar Jancis. "Lennujaamad lutikad ei anna alla" pälvis I koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2014. aasta lastejutuvõistlusel "Minu esimene raamat". Kairi Look (snd 1983) on raamatute „Leemuripoeg Ville teeb sääred“ ja „Peeter, sõpradele Peetrike“ autor.
Kus on armastus?Kust sa tead, et sa mind armastad?” küsis Saara emalt.
„Lihtsalt tean, ma tunnen seda siin ja siin ja siin,” vastas ema ja näitas oma südame peale ja pea peale ja kõhu peale.
Selles loos on armastus koogis, mis ahjus küpseb. Armastus on pildis, mille isa seinale paneb. Armastus on käes, mis teeb kassile pai.

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja Emakeelepäeval, 14. märtsil 2015