Postitused

Hea lasteraamat: milline see on?

Kujutis
Eesti Lastekirjanduse keskus soovitab: http://www.elk.ee/?cat=8 2. aprillil, lastekirjanduse päeva puhul toimus raamatukogus kirjanduslik viktoriin 1.-4. klassi õpilastele. Piltidel 2. klass.

Uudiskirjandus mais

Kujutis
Tutvustame taas uudiskirjandust: http://riks.microlink.ee/index.asp?action=119&lib=20                                

Jutuvestmispäeval päevakeskuses

Kujutis
20. märtsil oli ülemaailmne jutuvestmispäev, millega tähistati ühtlasi ka talve lõppu ja kevade algust. Sel aastal olime sel päeval koos Torma valla päevakeskuse rahvaga hubases vestlusringis. Tuletasime meelde Torma ümbrusega seotud legende ja Kalevipoja-lugusid: "Kividega kuke vastu", "Kuidas Kalevipoeg Venemaalt laudu toomas käis" jt. Innal tuli meelde, et Sadala lähedal Luusika soos on Kalevipoja heinakaared ja luisukivi. Kuna sel aastal oli jutuvestmise teema "Soovid", siis lasime jutukera veerema koos igaühe isikliku sooviga midagi oma elus või maailmas muuta või uuendada. Eelkõige soovisime seda, et elu oleks turvaline ja meie kohal rahulik taevas. Lisaks soovime, et elu pisitasa aineliselt paremaks läheks. Lõpetuseks kaeti toidulaud ja sõime kõhud täis ühiselt valmiskeedetud maitsvast lõunaeinest. Pildil: Päevakeskuse pere ja külalised jutuvestmispäeval.

150 aastat eesti kirjandusklassiku sünnist:

Kujutis
Eduard Vilde (1865-1933) Eesti esimene kutseline kirjanik Eduard Vilde on sündinud 4. märtsil 1865  Virumaal mõisateenijate pojana. Õppis Tallinnas, lahkus 1882 Tallinna kreiskoolist seda lõpetamata. Läks 1883 tööle ajalehe  J. Järve  ajalehe  "Virulane" toimetusse. Kirjutas sel ajal oma esimesed põnevusjutud, mis avaldati mõni aasta hiljem eraldi raamatutena ( "Teravad nooled" 1885, "Musta mantliga mees" 1886). Töötas mitmel pool Tallinnas ja Tartus ajalehtede juures ja avaldas järjest põnevus- ja naljajutte. Sajandivahetuseks oli Vildest saanud konkurentsitult populaarseim jutukirjanik Eestis.  1889 sõitis Vilde Eestist ära, töötas ajakirjanikuna Riias, Berliinis ja Moskvas ning taas Tallinnas ja Tartus. Liitus Saksamaal sotsiaaldemokraatliku parteiga ja võttis Eestis aktiivselt osa  1905. aasta revolutsioonist . Oli selle järel sunnitud minema pagulusse, elas mitmel pool Euroopas, reisis Ameerikasse ja lõpuks jäi pikemalt peatuma Kopenhaagenisse....

Eesti Kultuurkapitali 2014. a kirjanduse aastaauhindade nominendid:

Kujutis
Torma raamatukogus praegu olemas: PROOSA See ei ole eriti rahustava toimega raamat, tuletades sulle aina meelde, et iga hetk, ka siis, kui kulged oma steriilses autosalongis või osaled rutiinses seltskonnarituaalis, võib sind tabada midagi ehmatavat. Korraga praguneb turvaliseks mõeldud reaalsuse sile ja hooldatud nahk, paljastades toore liha ja vere, sädemest tõuseb leek. Frustreeritud literaat tungib käepäraste relvadega kallale BMW juhile, eksalteeritud mõisaproua ründab mõisa esinema tulnud pianisti. Paljastub kirjandusfestivalide lihalik ja orgiastiline külg. Muuhulgas sisaldab raamat ka jutu „Atropose Opel Meriva“, mis võitis 2014. aastal Tuglase novelliauhinna. Tunnustatud kirjaniku Jani Kausi viies romaan, autori kõige komplekssem lugu, mis liigub läbi kolme põlvkonna 20. sajandi rahutust keskpaigast tänapäevani välja. Suur osa romaani tegevusest leiab aset fiktiivsel Tarurootsi poolsaarel, kus okupatsiooni ajal tegutses mesindussovhoos ja puhkasid julgeolekutöötajad ning...

Enim loetud 2014.aastal

Torma raamatukogus möödunud aastal enim loetud raamatute nimekiri on siis selline: 1. Suvi sulab talvel 2. Uus algus 3. Kuidas, palun? 4. Piisavalt lähedal, et puudutada 5. Jää mu juurde 6. Õde Veera 7. Kosjasobitajad 8. Peegeldused 9. Reporter 10. Uued tuuled 11. Whiskey Beach 12. Ane

Häid jõule!

Kujutis
Täitunud on meie unistus valgetest jõuludest, mida mõni võib-olla enam ei oodanudki. Loodus näitab taas oma imetegusid: talv saabus lumega. Rõõmustagem selle valge vaiba üle, enne kui lumerookimisest ja hangesistumisest tüdineme. Ehk on veel soove, mille täitumist oodata- jõulude aeg on aega selle peale mõelda. Juba on üles kasvanud põlvkond, kelle lapsepõlves on peetud jõule, mitte nääripühi. Nende jaoks on see loomulik elu osa. Detsembri algusest algab advendiga jõuluootus, mis aasta lõpus täistuurid sisse võtab. Tegelikult peaks aja hoopis maha võtma ja tundma rõõmu hetkest, mil aeg seisab paigal. On ju aasta kõige pikemad ööd.  Head jõuluvalgust ja kõikide soovide täitumist!